Muusikasõbrast semul hakkas võimendi tasapisi hääbuma. Tegu oli vana ja meie maal tuntud pilliga Radiotehnika y-101. Välja näeb ta selline:
Kuna vigu oli võimendil rohkem kui üks ning ruumi võttis ta ka palju tekkis mul idee ehitada vana aparaadi järjekordse remontimise asemel hoopis uus võimendi. Nõudmised polnud suured. Võimsust u. 20W kanalisse, millest väikese toa helindamiseks on rohkem kui küll. Kuna võimendi käib kokku enamuse ajast arvutiga, siis piisas ühest sisendist. Kolmandaks võiks ühel võimendil olla ka volume nupp. Muud eelvõimendi funktsioonid täidab arvuti pool, näiteks Winamp-i ekvalaiser. Lihtsuses peitub võlu.
Idee paigas, vaja hakata sobivaid detaile välja otsima. Tihti algab ühe võimendi disain mõnest juba olemasolevast detailist: näiteks toiteallikast, kestast vms. Seekord oli olemas sobiliku võimsusega ja pingetega trafo, mis pärit ilmselt mõnest vene võimendist. Väljanägemine ja tehniline seisukord viisakad:
Trafost üksi toiteallikaks ei piisa. Tarvis on talle seltsilist, kes tema poolt välja antavat pinget alaldaks ja siluks. Alaldisse panin kumbagi õlga 3 x 1800 μF mahtuvust, mis on võrreldes kommertslike võimenditega enam kui küll. Kui ise teha, siis korralikult! Peale alaldamist ja silumist saame teada lõpliku pinge, millega lõppvõimendi moodul töötama hakkab. Mõõtmine andis tulemuseks +-21V.
Saadud toitepinget ja nõutavat võimsust silmas pidades hakkasin sobivat lahendust lõppvõimendi jaoks otsima. Lihtsuse ja ka kindla helikvaliteedi huvides otsustasin selles projektis kasutada mõnda esindajat kivivõimendite seast. 20W saavutamiseks on mitu valikut, näiteks TDA2040, TDA2050 ja LM1875. Valitud sai viimane, kuna sööb mõnevõrra kõrgemat pinget kui kaks eelnevat. Arvestades pingekõikumisi seinakontaktis (reaalne oht näiteks maapiirkondades) ning koormamata trafo väljundpinge mõningast tõusu (nt kui muusika ei mängi), tuleb valida kivi, mis kannatab natuke rohkem pinget kui on võimendi tööpinge. Kolmest eelmainitud kivist kõrgeima pingetaluvusega on LM1875. Tüüpskeem andmelehelt:
Sellise väheste komponentidega skeemi koostamiseks ei ole tingimata tarvis spetsiaalset trükkplaati tegema hakata. Komponentide hoolikal paigutamisel on võimalik see võimendi hästi tööle saada ka nn makettplaadil. Eduka paigutamise võtmesõnaks on tähtmaandus (ing.k. star ground). Samuti peaksid C3, C4, R5 ja C5 olema kivile võimalikult lähedal. Kehva paigutuse korral hakkab võimendi "genereerima", mis väljendub kivi liigses kuumenemises tühijooksul ja ka veidrates helides kõlaris.
Võimendi kivid vajavad jahutust. Kivi andmelehte lugedes, teisi sarnaseid projekte uurides ning ka katse-eksitus meetodit kasutades osutus piisava pindalaga radiaatoriks ühe arvuti protsessori radikas. Muuseas, katset tehes kasutasin sõbra 15W 4Ω kõlareid, mängisin 15 minutit valjult muusikat ning radiaator oluliselt ei soojenenud. Fotol on näha alaldi moodulit koos kaitsmetega, kahe kanaliga lõppvõimendi moodulit ning radiaatorit:
Lisaks veel mõned vajalikud vidinad: potentsiomeeter helivaljuse reguleerimiseks ning nupp talle, toitelüliti, LED indikaator, sisend- ja väljundpistikud, toite- ja kaitsmepesa. Kõige keerulisemaks osutub tavaliselt esteetiliselt ja tehniliselt sobiva korpuse leidmine. Korpuse võib ka ise ehitada kuid selleks on vaja vastavaid tööruumi ja tööriiste, mida mul kahjuks pole. Saab ka teistmoodi hakkama, näiteks tühja sigarikarpi kasutades. Siiski peab mainima, et 5mm paksusele paneelile on üsna tülikas igasuguseid pesasid ja nuppe monteerida. Pildil mõned detailid:
Kogu krempli kokkumonteerimisel soovitan signaali- ja toitekaablid (eriti just 230v ahelad) hoida üksteisest võimalikult kaugel. Vastasel juhul võib hiljem kõlarist madalat urinat kosta, mida nimetatakse võrgumüraks. Ebasoovitav nähtus, mida kvaliteetsel võimendil olla ei tohi. Fotodelt on näha, et olen püüdnud toitejuhtmed paigutada võimendi allossa ning signaalikaablid jooksevad ülevalt. Tulemuseks valmis võimendis kuuldav võrgumüra puudub. Üks soovitus veel: antud võimendil küll need puuduvad kuid üldiselt oleks hea võimendi sisemuse kuumenemise vältimiseks teha korpusesse ventilatsiooniavad.
Pildimaterjal:
Elagu iseehitajad!
No comments:
Post a Comment